B kategooria õppekava - 2 osa

1.2.6.3. on motiveeritud sõitu plaanima, et vältida riske ja säästa keskkonda;

1.2.6.4. sõiduteekonda kavandades hindab ja võtab arvesse tegureid, mis võivad avaldada mõju tema käitumisele juhina, näiteks

elustiil, sõidu motiivid, sotsiaalne pinge, joove, uimastid, väsimus, halb nägemine.

1.2.7. Keskkonda säästev sõiduki juhtimine. Pärast koolitust õpilane:

1.2.7.1. oskab juhtida sõidukit keskkonda säästvalt;

1.2.7.2. mõistab, et säästlik sõiduviis on ühtlasi ohutu sõiduviis, milles ei ole midagi keerulist;

1.2.7.3. on motiveeritud juhtima sõidukit nii, et see samal ajal säästab keskkonda, väldib riske ja arvestab teiste liiklejatega;

1.2.7.4. omab realistlikku arusaama säästliku sõiduviisiga seotud isiklikest tugevatest ja nõrkadest külgedest;

1.2.7.5. on plaaninud, mida harjutada esmase juhiloa omamise ajal, süvendamaks oskusi sõita keskkonda säästvalt, riske vältivalt ja

teisi liiklejaid arvestavalt.

1.2.8. Algastme libedasõidu harjutuste sooritamine. Pärast koolitust õpilane:

1.2.8.1. oskab sooritada äkkpidurduse;

1.2.8.2. mõistab, et väiksemgi sõidukiiruse suurendamine või vähendamine mõjutab oluliselt juhi võimalusi sõidukit peatada;

1.2.8.3. omab realistlikku arusaama sõiduki peatamisega seotud isiklikest tugevatest ja nõrkadest külgedest;

1.2.8.4. tajub ja teab isiklikke nõrku külgi, mis on seotud sõiduki peatamisega, ja oskab oma käitumises nendega arvestada;

1.2.8.5. omab motivatsiooni sõita oludele vastava sõidukiirusega ning ohutu piki- ja külgvahega.

1.2.9. Pimeda ajal sõiduki juhtimine. Pärast koolitust õpilane:

1.2.9.1. oskab tulede õige kasutamisega parandada juhi nähtavust ja teha sõiduki teistele paremini märgatavaks;

1.2.9.2. mõistab vajadust valida oludele vastav sõidukiirus;

1.2.9.3. teab pimeda ajal sõiduki juhtimisega seotud ohte;

1.2.9.4. oskab oma käitumisega vähendada pimeda ajal sõiduki juhtimisega seotud riske;

1.2.9.5. tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud sõiduki juhtimisega pimeda ajal, ning oskab oma käitumises nendega arvestada.

1.2.10. Riiklikule sõidueksamile sarnanev sõidutund viiakse ellu arvestades majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. juuni 2011. a

määruse nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded

eksamisõidukitele“ lisas 3 ja 4 sätestatut.

2. LÕPPASTME KOOLITUSE ÕPIVÄLJUNDID

2.1. Teooriaõpe

2.1.1. Keskkonda säästev, ohutu ja teisi liiklejaid arvestav mõtteviis. Käitumine libedates teeoludes. Pärast koolitust õpilane:

2.1.1.1. teab ohte suurendavaid tegureid liikluses;

2.1.1.2. mõistab säästliku, ohutu ja teisi liiklejaid arvestava sõiduviisi eeliseid;

2.1.1.3. teab, millest sõltub tee ja ratta vaheline haardumine;

2.1.1.4. tajub ja teab enda isikuga seotud liikluskäitumist mõjutavaid nõrku külgi ning oskab oma käitumises nendega arvestada;

2.1.1.5. on motiveeritud sõitma säästlikult ja ohutult ning arvestama teiste liiklejatega.

2.1.2. Libedasõidul riski vältimise praktikum. Pärast koolitust õpilane:

2.1.2.1. teab, kui palju kulub aega ja ruumi, et sõiduk peatada;

2.1.2.2. mõistab, et väiksemgi sõidukiiruse suurendamine või vähendamine mõjutab oluliselt juhi võimalusi sõiduk peatada;

2.1.2.3. mõistab, et libedal teel on pidurdusteekond palju pikem kui kuival asfaldil;

2.1.2.4. mõistab, et sõltuvalt ilmaoludest ja teekatete erinevusest on pidurdusteekonna pikkus erinev;

2.1.2.5. omab motivatsiooni sõita oludele vastava sõidukiirusega ning õige piki- ja külgvahega.

2.2. Sõiduõpe

2.2.1. Keskkonda säästva, riske vältiva ja teisi liiklejaid arvestava sõiduviisi süvendamine. Pärast koolitust õpilane:

2.2.1.1. omab realistlikku arusaama sõiduki juhtimisega seotud isiklikest käitumis- harjumustest;

2.2.1.2. on motiveeritud sõitma nii, et säästab keskkonda, väldib riske ja arvestab teiste liiklejatega.

2.2.2. Libedasõidul riski vältimise harjutuste sooritamine. Pärast koolitust õpilane:

2.2.2.1. omab realistlikku arusaama äkkolukorras toimetulekuks vajalikest isiklikest oskustest ja võimalustest;

2.2.2.2. oskab äkkpidurdamist;

2.2.2.3. oskab kasutada takistusest ümberpõikamiseks vajalikke tehnikaid;

2.2.2.4. oskab valida olenevalt tee olukorrast ja -trajektoorist erinevaid pidurdamistehnikaid ja mõistab sõiduki juhitavust

pidurdusprotsessi vältel;

2.2.2.5. mõistab, et juhi võimalused äkkolukorras midagi ohutuse taastamiseks ette võtta on piiratud;

2.2.2.6. on motiveeritud sõitma nii, et säästab keskkonda, väldib riske ja arvestab teiste liiklejatega.

Lisa 1. Algastme koolituse liiklusteooria õppeainete teemad ja seos MKMi määrusega nr 60

Aine nimi                                                                                                        Vastavus MKMi määruse nr 60 ainetele

1. Kursuse sissejuhatus                                                                                    Ülevaade õppetöö korraldusest ja eesmärkidest, iseseisvaks õppimiseks juhendamine

2. Liiklus kui süsteem                                                                                      Liiklus kui süsteem, ohutu liiklemise põhimõtted

3. Foorid ja reguleerija                                                                                     Liiklus kui süsteem

4. Liiklusmärgid ja teemärgised                                                                       Liiklus kui süsteem

5. Sõit teel Ohutu liiklemise põhimõtted,                                                        Sõidu alustamine ja sõiduki asukoht sõites

6. Lõikumiste läbimine                                                                                     Sõidujärjekord sõites

7. Peatumine ja parkimine                                                                                 Sõiduki peatamine ja sõidu lõpetamine

8. Möödasõit ja möödumine                                                                              Möödasõit, möödumine ja ümberpõige

9. Eri liikluskord                                                                                                Sõidu eripära asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis

10. Sõitjate ja veose vedu, keskkonnakaitse ning teised liiklejad                     Sõiduki turvalisus

11. Erilised olukorrad                                                                                         Käitumine liiklusõnnetuse korral, sõiduki turvalisus, sõiduki peatamine ja sõidu lõpetamine

12. Liiklusohutus                                                                                                Teiste liiklejatega arvestamine, ohutu liiklemise põhimõtted, sõiduki juhtimine rasketes tee- ja ilmastikuoludes, sõidu plaanimine riski vältimise eesmärgil

13. Inimene sõidukijuhina                                                                                   Inimene sõidukijuhina

14. Auto tehniline seisukord ja käitamine                                                           Sõiduki turvalisus

15. Keskkonnasõbralik sõidustiil                                                                        Keskkonda säästev sõiduki kasutamine

16. Liiklus- ja kaskokindlustus                                                                            Käitumine liiklusõnnetuse korral

17. Peatamisteekonna pikkust mõjutavad tegurid ja riskide ennetamine            Peatamisteekonna pikkust mõjutavad tegurid ja riskide ennetamine

18. Pimeda ajal sõiduki juhtimine                                                                       Pimeda ajal sõiduki juhtimine